BlogEYE rohkem it ja tehnoloogiakesksemaks

Eelmise aasta lõpus tekis peale laulusõnade baasi kolimist kuri mõte BlogEYE üldse kinni panna ja lõpetada teenus mille jaoks pole enam piisavalt huvi ega aega. Ühest küljest oleks ju vaja pidevalt uusi võimalusi lisada ning teisalt kogu aeg tegeleda blogide nimekirja endaga.

Kitsam teemade ring
Süsteemi sulgemiseni pole siiski veel jõudnud kuna tuli veel üks mõte mida proovida enne lõppu. Nimelt, kui isegi süsteemi arendusega mitte väga enam tegeleda, saab teemad huvitavamaks ning sisu kvaliteetsemaks muuta kui keskenduda kindamale grupile. Sest nagu juba ammu-ammu Marta && Co kurtsid – blogimaastik pole enam see, blogindus on alla käinud jne, veendusin ma siin paari päeva jooksul ühest küljest selles, et tõesti – blogisid on palju, aga lugeda vähe; ning teiseks – liiga palju pidevat tööd on vaja teha, et agregaator kvaliteetses töökorras hoida.

Probleemid
Probleemid blogidega võiks jaotada üldiselt järgnevat (seda minu vaatevinklist vaadatuna)
* paljud blogid on lukustatud postitustega, agregaatoril pole mõtet selliseid asju lugemas käia.
* blogid on üldlukustusega. Viga ei saa, aga agregaator kulutab pidevalt võhma ja aega et kontrollida uusi postitusi. Seetõttu vaja lisakontrollimist
* blogid on sisutühjad
* blogid mis ilmselt ei huvita laiemat massi (tite, klassi, raamatukogu jms blogid)
* ärakolinud blogid. Kõik on korras, lihtsalt viimane postitud viitab et lõpp või kolinud mujale
* surnud blogid. samuti, kõik on korras, aga viimane postitus aasta(te) vanune.
* muutunud blogid. kunagi kriteeriumidele vastanud, nüüd enam mitte – siia kuuluvad näiteks paar blogi mis on täielikult venekeelseks muutunud.

Kõik see tähendab kokkuvõttes, et pidevalt on vaja kontrollida, et kas nimekirjas olevad blogid on “elus” ja sisaldavad loetavat sisu.

Lahendus
Kuigi ennist sai öelud, et lugeda on vähe, siis tegelikult lugeda on küll ja küll, lihtsalt tuhandete blogide ja nendes tehtud postituste vahel kaovad need väärtuslikumad terad ära. Tekib infomülgas kust head materjali on raske leida. Proovida võib muidugi digg.com jt mudelit, kus postitusi tõstavad esile ja järjestavad moderaatorid, aga eestis pole selline asi veel väga edukalt ennast suutnud tõestada.
Järgi jäigi üks lahendus – jätta aktiivseteks ainult tehnoloogiast ja IT’st pajatavad blogid. Muidugi mõned üksikud pärlid veel mis ei ole küll seotud tehnoloogiaga, vaid on lihtsalt huvitavad vaadata/lugeda.

Loodetavasti aitab see vähemalt ühes suunas parandada kvaliteeti ning teisest küljest kindlasti vähendab vaeva baasi haldamisega seoses. Olge tublid.

Windows (7) ja Remote Desktop ssh tunneliga

Kui sa oled admin ja pead OS’ist viimast võtma, siis teadupärast ei käi see valutult kokku sellise asjaga nagu windows. Mida keerulist on ssh tunneli loomises (mida win omade default vahenditega ei saagi teha) ning üle selle tunneli oma firma võrgus olevasse terminali serverisse RDP tegemises? Mitte midagi? Õige, mitte midagi.

WinXP
Alustad sellest, et tõmbad endale putty. Tõmbad programmi käima, lisad pordi suunamise L 3389:terminaliserver:3389 ning logid ssh sessioone lubavasse firma serverisse. Seejärel paned käima Remote Desktop Connection nimelise programmi, toksid localhost:3389 ja… saad veateate “Your computer could not connect to another console session on the remote computer because you already have a console session in progress.“

Ehk oskab mõni m$ spetsialist seda veateadet seletada, mina oletan ainult, et RDC arvab, et localhost:3389 on juba sinu sessioon ja keeldub ühendumast. Lahenduseks on XP puhul see, kui teha tunnel L 3390:terminaliserver:3389 ja RDC localhost:3390. Uue pordi peal jääb XP puhul programm rahule ning lubab sessiooni avada (btw: SP2 kasutajatel ilmselt tuleb teha 127.0.0.1:3390)

Win7
Järjepidevus? Lihtsus? Tagasiühilduvus? Need on asjad, mis ei iseloomusta ei seitset ega windowsit. XP kohta käiv jutt 7 peal ei tööta. pordi vahetamise 3389 -> 3390 saab sama veateate. Mis lahenduseks on? Lihtne, kasutada tuleb näiteks porti 3391

Seagripp ründab kõikjal

Sasslantise laulusõnade andmebaas kolitud

Heal meelel annan teada, et peale aasta(te) pikkust unistamist, ohtrat pongestamist ning mitu päeva kestnud katseid on lõpuks eesti üks suurimaid (ma tegelikult ei tea siiamaani mis juhtus lyrics.ee saidiga, oskab keegi midagi öelda?) laulusõnade andmebaase kolitud omaette serverisse ning oma doomeni alla – http://sasslantis.ee/

Tavakasutajale on kättesaadav veelgi minimalistlikum kasutajaliides, ent see peaks kõigi eelduse kohaselt olema ajutine – uue kujundusega läheb veel aega. Siiani on põhiline vaev olnud administreerimisliidese programmeerimise ning andmebaasi konvertimisega. Uues versioonis on kõige suurem muudatus otsing – kui vanasti otsiti lihtsalt sisestatud teksti kui alamsõnet, siis uus otsing töötab indeksite peal.

Lähipäevil/nädalail proovin järjest lisada ka elementaarsed funktsioonid (registreerumine, laulude lisamine), tuua üle vanast baasist naljanurga ning teha ettevalmistused suurema grupi inimeste baasi haldajateks tegemiseks.

Värvilise PDF faili must-valgeks tegemine

Ega ma muidu ei kirjutaks, aga kuna ma päris mitu päeva lahendust otsisin, virtuaalmasinas elavale Windowsile igat-sorti Acrobat’i ja pdfPrinterite versioone installeerisin, siis et järgmine kord elu lihtsam oleks – linuxi all nimelt käib see konvertimine kahe käsuga:

pdf2ps -sDEVICE=psgray fail.pdf

selle tulemusena tekib fail.ps nimeline fail mille konverdime tagasi pdf failiks:

ps2pdf fail.ps

Kõikide “DEVICE”‘de nägemiseks on käsk

gs -h

Kokkuvõte nädalavahetusest

Ääretult positiivne on see, et orkesti plaadimaterjal sai “linti”. Millal plaat välja lastakse muidugi ei oska ennustada, loodetavasti ruttu, siis võivad kõik sõbrad, fännid ja muidumoodi pealesattujad seda hankima asuda ja võibolla ka tutvustuskontserdist osa võtta (mis eeldatavasti ka ikka tuleb).

Mitte nii positiivne on see, et tapjauni on ning pillimängimisest ei taha isegi mõelda (huul raputab sellise mõtte peale aktiivselt pead ja ütleb ‘Ei!!’)
Samuti on miinusringis see tõsiasi, et palju.. võiks öelda et vohavalt palju on mõtlemist, et kihutamine ongi lahe. linnas võib kihutada, ja maante peal on lausa kohustuslik…

Kuna plaadistamise verstapost möödas, mis oli lähiümbruses üks olulisemaid, siis edasi võtame aja analoogiks kivi ja hakkame sellest vett välja pigistama

Kui arvuti müstiliselt “cräshib”

Umbes suvest saati oli masinal taoline probleem: 3D mänge mängides (Unreal Tournament 2004) hangus pilt, klaviatuur ega hiir ei reageerinud ja põhimõtteliselt pidi masinale reset nupust restardi tegema. Mingil hetkel selgus, et masin ikka päris surnud ei ole – umbes pooltel juhutdel õnnestus ssh kaudu sisse logida ning restart tarkvaraliselt esile kutsuda (plussiks on failisüsteemi viisakam käitlemine). Mida aeg aga edasi, seda hullemaks probleem muutus – masin hangus juba mitte ainult 3D mängimise ajal vaid lihtsalt KDE töölauda kasutades ja isegi mõnikord siis kui masinaga midagi ei teinud.

Algul pidasin ma probleemiks küll kernelit ja ka NVidia drivereid (kõige valusam oli tunne, et osade driveritega ikkagi masin töötas, osadega mitte) ja isegi tarkvara (KDE4) ning seoses sellega teostasin nende kuude jooksul Googles ikka mustmiljon otsingut ja näis nagu oleks ma olnud oma probleemiga täiesti üks (ja see tunne viiski tegelikult lõpuks lahenduse leidmiseni). Ja nii tuligi välja, et probleemi allikaks oli NVidia 6800GT kaart ise – probleem hangumisega kadus kui pistsin masinasse teise kaardi (7200 GT vist oli)

Vedasin kaardi oma tublide töökaaslaste juurde kes vaatasid kohe, et neli kondekat on nagu täissöönud kassid, päiksekäes peesitamas. Probleemiks oligi mingid odavad hiina kondekad, mille tootmise jaoks olid hiinlased jaapanlaste käest õli retsepti varastanud.. aga nagu ikka.. jaapanlased olid lasknud varastada vale retsepti – tulemus pidi olema selline, et mingi hetk olid _kõik_ emaplaatide (ja nagu näha ka videokaartide) tootjad püsti hädas plaatide “suremisega”. Nimelt minu videokaardi kondekate mahust 800 oli järele jäänud kahel 150 ja kahel 200 (füüsikud panevad siia ise ühikud ja õiged nimed juurde).

Peale kondekate vahetust hakkas videokaart jälle ilusti ja tõrkumata tööle

Õpetussõna teistele aga võiks olla selles – kui teile tundub, et arvuti hangub imelikult või oleks nagu surnud, siis tasub lasta see üle kontrollida mõnel heal tuttaval. Point on nagu selles, et kui ma sellise kaardiga oleks kas garantiisse või lihtsalt arvutiparandusse läinud, oleks öeldud et katki/vigane/midaiganes ning selle asemel, et vahetada ära neli kondekat oleks mulle ilmselt müüdud uus kaart.

Pkrfce

Lady Gaga Poker Face nimelist lugu teavad kõik, eks

Selle kuldaväärt loo juurde tasub aga kindlasti kuulata ka kahte järgmist versiooni.

Esiteks: Christopher Walken’i esituses

ja teiseks: Eric Cartman’i (southpark) esituses

Edit 20. nov 2009: Uuendatud linke

Gentoo ja KDE 4.3.2 kompieerimine – kasulik käsukonveier

Eile kompileerisin koduarvutis uut KDE’d mille juures juba mõnda aega on põhiliseks probleemiks step paketi mittekompileerumine (unstable kompilaatori kasutamine peaks selle probleemi lahendama). Kuna kellaaeg jooksis õhtusse ei jõudnud enam ära oodata hetke mil tavapärase taktika järgi oleks step pakett jäänud esimeseks ning seejärel saanud selle kompileerimist vältida –skip-first võtmega. Sellepärast kirjutasin alljärgneva käsukonveieri – ehk on teistelgi abiks

emerge -up world 2>/dev/null | sed '/^[^[]/d' | sed 's/[^]]*] //' | sed 's/-4.3.2.*//' | sed '/kde-base\/step/d' | xargs emerge -up

Lahtiseletatult olulisemad kohad
1. saadame emerge veateated /dev/null’i – need tuleb ise enne sellise käsukonveieri käivitamist üle vaadata ja vastavalt reageerida
2. esimene sed : jätame alles read mis algavad nurksuluga (sisaldavad pakette)
3. teine sed: lõikame uuenduse info ära
4. kolmas sed: lõikame versiooninumbri ja järgneva info ära
5. neljas sed: kustutame rea kus on step pakett
6. käivitame allesjäänud pakettidega emerge

sed’i võib muidugi ka ühe käsuna kirjutada, aga mulle endale tundus nii selgem. Ning selleks, et arvuti hommikuni toas ei sumiseks, võib eelnevale käsukonveierile lisada shutdown käsu:

emerge -up world 2>/dev/null | sed '/^[^[]/d' | sed 's/[^]]*] //' | sed 's/-4.3.2.*//' | sed '/kde-base\/step/d' | xargs emerge -up ; shutdown -h now

; asemel võib ka && kasutada – sellisel juhul läheb masin seisma ainult siis kui emerge lõpetab oma töö edukalt.

ps. Kiiduväärt avastus on ka see, et wordpress lubab nüüd “bash” formaatimist (varasemates postitustes olen siiani css kasutanud) : http://en.support.wordpress.com/code/

m$ uus turvatarkvara

Firma ise arvab, et asi on kuldaväärt, konkurendid materdavad seda maha, ning kõige tipuks ütleb m$, et pirajatele seda tarkvara ei jagata.

Tähendab.. kuidas saaks ühele firmale selgeks teha, et oluline ei ole siin aspektis mitte piraja enda turvalisus, vaid teiste turvalisus? Ma olen intervjuudes kokku puutunud inimestega kes ei mõista arvuti turvalisusega seotud probleeme ning ei pea ka suureks probleemiks seda kui nende panga koodid varastatakse – sellises olukorras pole lootustki, et need inimesed mõistaks lisaks muule veel seda, et nad on ohtlikud teistele (nende arvuti võib osutuda viirusekoldeks kus rünnatakse ja spämmitakse teisi internetikasutajaid). Sellisel hetkel ootakski ühelt suurfirmalt pingutust selle nimel, et internetis oleks rohkem turvalisem ja et kasutajate teadlikus antud probleemi osas suureneks.

Heaks näiteks turvalisuse tõstmisel on Mozilla Firefoxi uuendamise järel “What’s new” lehel toimuv flashi versiooni kontroll, mille tagajärjel paljud kasutajad ka flashi uuendasid (ja samas on ka näha kui palju kasutajaid on selliseid keda antud probleem ei huvita…).