Nii kirjutab erkipuura
Nagu näha, on algamas järjekordne üritus muuta jalgrattasõitu populaarsemaks. Ma toetan kõike sellist kahe käega, loodan et midagi muutub ja ootan tulemusi mis aitaks meid jõuda kasvõi poole peale selles suunas mis tasemel on Rootsi ja Taani.
Küll aga jään ma ääretult kahtlevale seisukohale, kuna kogu selle populaarsuse vastu töötab (peale rullnokkluse ja papi tagaajamise) seadus. Või kui ta ei tööta vastu siis ta kindlasti ei soodusta jalgrattasõitu.
Toon välja paar linki mis iseloomustavad jalgrattasõidu hetkeolukorda:
Tartu ei luba jalgrattureid kõnniteele
pmst surutakse kõik ratturid kes on vanemad kui 10 aastat autode vahele elu eest võitlema
Mari-Liis Pintson: hirm naha vahel
Politsei jalgrattureid peetimas
Politsei aktiivsus vihastas linnajalgratturid välja
Teine lugu politsei vihast ratturite vastu
EHK ET…
oma tagasihoidlikes mõtetes ei näe ma MITTE MINGIT võimalust olukorra paranemiseks, seni kuni jalgratturitele ei anta suuremaid õiguseid ja võimalusi.
Vähemalt üks perekond keda ma tean on saanud peaaegu trahvi Vabal tänaval rattaga kõnniteel sõitmise eest. Neid lugusid on veel ja veel, ka viidatud linkides.
Võtame näiteks selle uudise (Jalgrattur sai liiklusõnnetuses surma). Palju me sellist asja kuulnud oleme? (Meenuta ka Lauri Aus’i juhtumit) Suhteliselt palju! Kedagi ei näi kottivat kui üks rattur surma saab. Rootsis, kui natuke ringi käia, näeb aga sellist pilti – kui rattur sõidab, möödub auto temast suure kaarega. Keegi seletas asja nii – kui peaks toimuma kokkupõrge auto-rattur, siis enamvähem 100% jääb süüdi autojuht. Meil aga on umbes nii, et kui peegliga vastu ratturi küünarnukki kütetakse lastakse rahulikult edasi sest “ah, küll ta kuidagi koju jõuab”.
Tartus, oli eelmine aasta kahe päeva jooksul kahe tuttavaga juhtumid, kus nad autoteel liikudes oleks sattunud peaaegu liiklusõnnetusse. Ühele taheti sisse sõita, teisele ei antud teed. Oma silmaga olen näinud mööda Tähe tänavat liikumas sellist rongi – jalgrattur (aeglaselt, aeglaselt, sest tegu oli juba väärikas eas meesterahvaga), tema järel suur rekka (Tähe tänav pole just teab mis lai ja hõreda liiklusega tänav et pakuks antud kombinatsioonile möödumisvõimalust), rekka järel umbes kaheksa pisemat autot. Ja selle kõige juures – auto tee kõrval on niiiiiiii lai kõnnitee, et sinna mahub kolm lapsevankrit ja vähemalt kaks ratturit kõrvuti sõitma. ON SEE NORMAALNE koht nõudmiseks, et rattur PEAB olema autoteel?
Kahtlen sisimas, et see nõue on tulnud mõnest juhtumist, kus mõni noorem ja tiba hooletum rattur on põrganud kokku mõne daamiga ja sellest kisa tõusnud taevani. Kas poleks õigem tegeleda SELLISTE ratturitega, mitte kõigile kohe vesi peale tõmmata? Ega noaga tapmise pärast ju ka veel nugasid keelustama hakata. Või tänapäeval kus on palju e-kuritegusid ei keela ju keegi inimestel internetti kasutada.
Edasi. Ma ei hakka rääkima oma kogemusest Sõpruse silla ületamisel, kus ma esimest JA VIIMAST korda autotee kõrval ratturitele mõeldud alal sõitsin. 70nega mööda vuhavad bemmid ja rekkad ei anna mulle paraku jõudu ja kindlust sinna teist korda katsetama minna, et ehk saavad nüüd pihta.
Mina igatahes jätkan kõnniteel rahulikult sõitmist ja kui trahvitakse, siis palju õnne Roheline ja Heade Mõtete Linn, võin ka autoga sõita.