Reklaamiuputusest ja natuke ka cookie’dest

Alles see oli kui Paber-Postimees (paljud teised lehed muidugi ka) muutus loetamatuks tänu selles sisalduvale reklaamile ja mõtetutele uudistele. Julgelt võis kolmveerand ajalehte otse ahju pista ilma et oleks tekkinud tunne nagu oleks millestki ilma jäänud (teistpidi öelduna: päevalehtedes oli tihtilugu ühes numbris lugeda ainult 2..3 artiklit + paar pisikest uudisnuppu). Sama on toimunud nüüdseks ka enamustes uudisteportaalides kus vilkuvat ja sagivat sodi on suurem osa ekraanipinda täis topitud. Kui füüsiliste postkastide puhul aitab vähemalt suvalise läbu-lend-lehe vastu postkontorist ostetav kleepekas, siis mida teha veebis?

Esimeseks vastuseks on muidugi vabavara. Eks suures osas on igasugu reklaami laias levikus süüdi microsoft, kes on teinud imelise browseri mis mitte ainult ei näita veebi-reklaami vaid lausa võimaldab selle sügavale süsteemi süstida, nii et seda sealt enam kuidagi kätte ei saa. Niisiis, vabavara. Firefox on täiesti imeline browser mille populaarsust saab põhjendada lihtsalt – geniaalne. Ta on lihtne, kiire ja mugav kasutada. Ning maailm on täis igasugu entusiaste kes on sellele browserile hulga kasulike jubinaid juurde kirjutanud. Arvutikaitse.ee lehelt leiab väikse jutukese paari väga vinge addon’i kohta. Olen Adblock’i kasutanud juba päris kaua, vist enamvähem selle väljatulekust alates, ja tuleb tõdeda, et elu on ikka ilusamaks läinud küll. Aru saab sellest siis, kui juhtun delfit või postimeest lugema arvuti taga kus on ainult IE või ilma vastavate pluginate ja konfiguratsioonita Firefox.

Hakkame blokkima
Blokkimise vastu muidugi üritatakse. Näiteks on ehe näide portaal delfi kes ei lase sisestada nende süsteemi enam kommentaare kui nende cookie on keelatud. Cookie aga, nagu me teame, on ju imeline vahend kasutajate järel nuuskimiseks.

Nu igatahes, ma panen siia oma adblock read, arvatavasti on sellest ka teistele kasu.

http://ap.delfi.ee/b*
http://ap.delfi.ee/i*
http://g.delfi.ee/b*
http://www.delfi.ee/misc/*
http://www.postimees.ee/*/banners/*
http://reklaam.trigger.ee/reklaam/*
http://*.datanet.ee/banners/*
http://*.postimees.ee/reklaam/*
http://video.postimees.ee/*
http://*/*banner*
http://g.delfi.ee/c*

selle “http://*/*banner*” reaga on mul probleeme olnud, nimelt oracle appserveri urlides kasutatakse ka banner nimetust ja siis tuli sellest palju nuputamist, et miks asjad ei tööta.

OpenSSL-GPU

Lühidalt minu magistritööst:
Kuna CPU’de areng on jõudmas oma füüsiliste piirideni siis peamised kaks edasist arengusuunda on mitmetuumalised protsessorid ning grid mis aga momendil on üsnagi kallid või keerulised kasutada. Viimastel aastatel on GPU’de areng olnud väga tormiline ning tänu omapärasele ning optimiseeritud arhidektuurile on nad ujuvkomaarvutustes CPU’dest väga palju ette jõudnud. Sisemiselt on tegu mitmetuumaliste protsessoritega – näiteks töös kasutatud 6800GT sisaldab 16 piksel-protsessorit ja 6 tipu-protsessorit (vertex) ning 8800GTS 12 multiprotsessorit milles igaühes 8 protsessorit (kokku 96!). Nende kõigi peal saab saab paralleelarvutusi sooritada. Ning lisaks ujuvkomaarvutustele suudavad viimased NVIDIA 8000 seeria kaardid teostada loogikatehteid ning kasutada täisarve.

Siit sammuke edasi ja jõuamegi mõtteni, et miks mitte kasutada GPU’d abiprotsessorina? Enamikes serverites näiteks seisavad ju graafikaprotsessorid ilma igasuguse koormuseta ning seetõttu oleks ju väga abiks kui saaksime mõned koormavad operatsioonid CPU pealt GPU peale ära laadida et CPU saaks vajalikemate asjadega tegeleda.

Magistritöö raames saigi realiseeritud OpenSSL nimelisele krüptoteegile kaks mootorit:
* 6800 – OpenGL ja Cg abil implementeeritud mootor mis on võimeline jooksma vanemate OpenGL poolt toetatud graafikakaartide peal ning süsteemides kus OpenGL ise on olemas
* 8800 – 2007 aasta märtsis väljatulnud CUDA abil implementeeritud mootor mis praeguse seisuga vajab vähemalt NVIDIA 8000 seeria graafikakaarti.

Esimese implementatsiooni miinuseks on kindlasti asjaolu, et koodi jooksutamiseks on vaja graafilist keskkonda, teise miinuseks aga (hetkel) kalli NVIDIA graafikakaardi olemasolu eeldus.

Kood on kättesaadav kõigile huvilistele siit. Olemasolevale 8800 koodile on juba teadaolevalt parandus olemas, aga kuna mul endal ei ole riistvara enam käepärast, siis ei ole seda võimalik momendil testida ega katsetada.

Tulemused.
Minu süsteemi peal oli tulemus selline, et 6800 kaart oli aeglasem ning süsteemi koormus üldiselt väga suur. 8800 kiip aga suutis teha 1..3% kiirema arvutuse.

Problemid.
GPU’de programmeerimisel võib igasuguseid müstilisi probleeme ette tulla. Kindlasti tuleb meeles pidada seda, et CPU algoritm ei pruugu GPU peal mitte kõige optimaalsem olla, ning seega tuleb need kõik uuesti läbi mõelda.
* Vanematel kaartidel puuduvad loogikatehted ja täisarvud
* nii CUDA ise kui Cg on ikkagi suhteliselt beeta staadiumis
* vanematel kaartidel võtab andmete kopeerimine päris palju aega
* Ülekuumenemise eest ei kaitsta, vanem kaart hakkas vigu andma

Vot nii. Kui leidub huvilisi, siis kõik on teretulnud. Parandused, ettepanekud võib ka mulle saata, küll aga ei saa ma garanteerida nende sisseviimist koodi kui ise ei õnnestu seda testida.

Päikest,

Varsti tulemas

Kuigi see pole saladus või peidetud aare, pole ma veel kusagile veebi oma magistritöö raames valminud OpenSSL’i GPU’d kasutavate mootorite koodi välja riputanud. Aga see tuleb, kas selle nädala lõpus või järgmise alguses, igaljuhul arvatavasti enne kaitsmist.