Gentoo ja KDE 4.3.2 kompieerimine – kasulik käsukonveier

Eile kompileerisin koduarvutis uut KDE’d mille juures juba mõnda aega on põhiliseks probleemiks step paketi mittekompileerumine (unstable kompilaatori kasutamine peaks selle probleemi lahendama). Kuna kellaaeg jooksis õhtusse ei jõudnud enam ära oodata hetke mil tavapärase taktika järgi oleks step pakett jäänud esimeseks ning seejärel saanud selle kompileerimist vältida –skip-first võtmega. Sellepärast kirjutasin alljärgneva käsukonveieri – ehk on teistelgi abiks

emerge -up world 2>/dev/null | sed '/^[^[]/d' | sed 's/[^]]*] //' | sed 's/-4.3.2.*//' | sed '/kde-base\/step/d' | xargs emerge -up

Lahtiseletatult olulisemad kohad
1. saadame emerge veateated /dev/null’i – need tuleb ise enne sellise käsukonveieri käivitamist üle vaadata ja vastavalt reageerida
2. esimene sed : jätame alles read mis algavad nurksuluga (sisaldavad pakette)
3. teine sed: lõikame uuenduse info ära
4. kolmas sed: lõikame versiooninumbri ja järgneva info ära
5. neljas sed: kustutame rea kus on step pakett
6. käivitame allesjäänud pakettidega emerge

sed’i võib muidugi ka ühe käsuna kirjutada, aga mulle endale tundus nii selgem. Ning selleks, et arvuti hommikuni toas ei sumiseks, võib eelnevale käsukonveierile lisada shutdown käsu:

emerge -up world 2>/dev/null | sed '/^[^[]/d' | sed 's/[^]]*] //' | sed 's/-4.3.2.*//' | sed '/kde-base\/step/d' | xargs emerge -up ; shutdown -h now

; asemel võib ka && kasutada – sellisel juhul läheb masin seisma ainult siis kui emerge lõpetab oma töö edukalt.

ps. Kiiduväärt avastus on ka see, et wordpress lubab nüüd “bash” formaatimist (varasemates postitustes olen siiani css kasutanud) : http://en.support.wordpress.com/code/

m$ uus turvatarkvara

Firma ise arvab, et asi on kuldaväärt, konkurendid materdavad seda maha, ning kõige tipuks ütleb m$, et pirajatele seda tarkvara ei jagata.

Tähendab.. kuidas saaks ühele firmale selgeks teha, et oluline ei ole siin aspektis mitte piraja enda turvalisus, vaid teiste turvalisus? Ma olen intervjuudes kokku puutunud inimestega kes ei mõista arvuti turvalisusega seotud probleeme ning ei pea ka suureks probleemiks seda kui nende panga koodid varastatakse – sellises olukorras pole lootustki, et need inimesed mõistaks lisaks muule veel seda, et nad on ohtlikud teistele (nende arvuti võib osutuda viirusekoldeks kus rünnatakse ja spämmitakse teisi internetikasutajaid). Sellisel hetkel ootakski ühelt suurfirmalt pingutust selle nimel, et internetis oleks rohkem turvalisem ja et kasutajate teadlikus antud probleemi osas suureneks.

Heaks näiteks turvalisuse tõstmisel on Mozilla Firefoxi uuendamise järel “What’s new” lehel toimuv flashi versiooni kontroll, mille tagajärjel paljud kasutajad ka flashi uuendasid (ja samas on ka näha kui palju kasutajaid on selliseid keda antud probleem ei huvita…).