Kirjutab slashdot

Kuigi ka Microsofti osas võiks tekkida küsimus – miks toetada konkureerivat browserit, siis vähemalt järgnevatel aastatel võib olla suuremaks kasuks hoopis see, et Firefoxi abil saab puhuda elu sisse kiratsevale otsinguärgile.

Aga nüüd suurem probleem – kui m$ on oma tahtmise saanud või mingil muul x põhjusel peaks firefox siiski kaduma, jääb IE ainsaks tõsiseks konkurendiks (vabandust safari, opera jt sõprade ees..) Chrome. Ja isegi Chrome pole probleemiks, sest tegelikult ka on tegu ägeda browseriga, vaid asjaolu, et Google on kurtide kõrvadega. Muidugi enamus asju nad teevad hästi ja seetõttu pole probleemi ka näha, ent kui siiski probleemid tekivad – mõni asi ei tööta, tahad mõnda featuuri, ettepanekut, muret kurta – siis oled sa üksi. Mõningates kohtades (nagu adsense) saad ka vormi täita, ent sellele järgneb üsna suure tõenäosusega kas automaatne vastus, või meeskonna lakooniline vastus “uurisime, ei saa kahjuks midagi teha, ärge rohkem kirjutage”.

Chrome kohta kirjutab ka Linus.

Loota ju võib, et olukord muutub, ning Google hakkab kuulama, reageerima ja vastama, ja et kaovad lõputud foorumid ja threadid, kus inimesed kurdavad, aga keegi (Googlest) neile ei vasta. Igaljuhul, ühes Firefoxi tumeda tulevikuga on ka meie tulevik tume.

Ründe vastu võitlemiseks, nagu ka öeldud, on kõige parem relv teadlikkus. Pangad ei küsi kunagi eposti teel paroole. https ühenduse jälgimine, sertifikaadi kontrollimine (millest pool tööd teeb veebilehitseja), e-kirja saatja uurimine ning üldine “suvalistele linkidele ei kliki” suhtumine peaks suurema tulekahju ära hoidma.

Aga miks ma üldse kirjutama hakkasin. Nimelt tekkis mõte, et selliste saitide vastu ei saa mitte ainult inimesed ise ennast kaitsta, vaid seda saavad ka pangad ja muud saidid teha.

Kui kodaniku puhul oleks kaitse “ära anna infot välja”, siis pana puhul oleks see vastupidine – “Anna info välja“. Nimelt, kui pank kuuleb õngitsemislehest, peaks it-osakond momentaalselt ergastuma, ning (lisaks politsei informeerimisele) kõigi võimaluste ulatuses ujutama vastava saidi üle valeandmetega. Seda muidugi sellisel moel, et ise ka teaks, mis valeandmed edastatud sai. Edasi oleks juba lihtne – nii kui teadaolevate valeandmetega päring saabub, tuleks kohe :
1) vastav ip aadress blokeerida
või veel parem
2) antud päringud/kasutaja suunata “HoneyBot”‘i, mis võimaldaks jälgida pahalase tegemisi, jättes viimasele mulje, nagu oleks ta edukas, samas kui reaalsete andmetega tööd ei käi.

Sellisel moel, oleks pangal võimalus õppida pahalase käitumist/tegemisi ja kaitsta oma kliente :
* häkkeril on vaja läbuandmete seest õigete terade nokkimiseks kõik andmed läbi proovida ja kui iga katse lõpeb ip-piiranguga, nõuab see suurt resurssi uue ip aadressi leidmiseks
* kogu see aeg mis häkkerid raiuvad läbi valeandmete saab kasutada klientide informeerimiseks ning annab ka korrakaitseametile aega jälitustööks ning saidi sulgemiseks.

http://it.slashdot.org/story/11/07/31/1356217/Windows-XP-PCs-Breed-Rootkit-Infections

ja

http://tech.slashdot.org/story/11/08/02/000244/Windows-XP-Market-Share-Finally-Falls-Below-50

mis kokku annavadki tulemuse, et viirusrünnakute lõpust ei tasu veel nii pea unistada, kuigi tõsi, teine uudis räägib, et XP arvukus väheneb, tähendab “poole lähedal olemine” siiski seda, et neid on veel väga-väga palju kasutusel.

Ja kuna olid mäed, siis oli ka järjekordne idee, et mõne mäe otsas peaks rattaga ära käima. Kohaliku rattalaenutuse onuga sai räägitud (rattalaenutus on seal Bledi juures päris kallis – 12..15EUR), ning pakkus välja kolm punkti. Kolm päeva mõtlesin ja kaalusin ning lõupuks valisin sihtkohaks 1180m kõrgusel oleva Valvazorjev Dom’i (järv ise, kust sõitu alustasin, oli umbes 475m)

Aga tuleb tõdeda, et a) lõpp-punkt polnud mäeotsas ega isegi selle lähedal (mägi ise midagi 2000 kopikatega) ja b) hoolimata “väikesest” kõrgusest ja mingil määral tingitud üldisest väsimusest, lõpuni mul rattaga sõita ei õnnestunud – vast 2/3 distantsist mäe jalamilt alustades sai kõnnitud

Järsku tõusu ilmestab ehk isegi paremini see, et naastes pidi rattal hoidma praktiliselt minimaalselt kiirust (allatuleku aeg minul koos kahe peatusega et pilti teha 24min) sest lahtise kruusa peal kippus tagaratas kohe blokeeruma/libisema ning teelt väljasõiduvõimaluste puhul oleks olnud valida ainult halbade ja väga halbade võimaluste vahel – teetõkkeid polnud ning langused teepervelt olid märkimisväärsed.

Kõike arvesse võttes tuleb antud üritust lugeda kordaminekuks ning edukaks kohaliku eluga tutvumiseks. Nägin mägiteel majakesi kus inimesed nädalavahetustel ning puhkepäevadel puhkamas pidid käima ning kohtusin ka ühe muheda tüübiga, kes pidi kaks korda nädalas sama rada sõitma et püsida pidevas liikumises. Väga häid vaateid mäepealt eemale kusjuures ei õnnestunudki kogeda, sest enamus teest kulges üsna kõrge metsa sees ning Dom’i enda juures oli vaade varjatud küll võsa, küll õhuniiskusega.

Dom on ka sellesmõttes hea sihtmärk, et seal on toredad tädid ja hea külm õlu!

Ei saa kahjuks sinna kohapeale kommenteerida kuna nõutakse regamist, seega vastus siia.

Tegu on tõesti hea masinaga, kuigi müügil päris erinevates konfiguratsioonides. Mina olen nüüd mõned päevad kasutanud sellist isendit millel on i7 protsessor ja 6G ram. Ekraan on matt, klaviatuur ning “hiired” tavapäraselt mugavad (kuigi mul on juba plaan minna klaviatuuri vahetama, kui võimaik, et saaks et layout’i). Väikeseks probleemiks võib tõesti vast pidada, et mikriauku pole, nii et skype jt jaoks tuleb kasutada sisseehitatud mikrit.

Millele aga tahaks tõsiselt tähelepanu juhtida on videokaardide osa. Windows7 jaoks pole see masin probleemiks – tavapärases situatsiooins kasutatakse vähese energiatarbega inteli kaari, ja raskemateks töödeks (mängud, cad, filmid) tõmmatakse graafikaarvutuste jaoks käima nvidia videokaart – nö Optimus tehnoloogia. Selleks on vaja kindlasti õige nvidia driver installeerida (soovitavalt viimane, sellega tuleb kaasa ka utiliit mis näitab kui mõni programm videokaarti kasutab).

Milles aga probleem?! Probleem on nende jaoks kes kasutavad Linuxit. On olemas küll projekt nimega bumblebee (mida ise pole veel jõudnud proovida) ent nvidia mehed ise on väljaöelnud, et Linuxi tuge ei tule. Kuna tegu pole riistvaralise lülitusega vaid tarkvaralise (nvidia kaart ei lähe mitte otse keraani külge, vaid sinna suunatakse ainult vajalikud arvutused mille tulemus läheb ekraanile üle inteli kaardi), siis Linuxipuhul olevat see piisavalt keeruline (pisut selgem seletus ehk siin) selleks et mitte realiseerida.

Tulemuseks on, et käes on küll vinge raud, aga reaalselt sa seda Linuxiga kasutada (veel?) ei saa.
Teine asi, mis out-of-the-box silma jäi: Kui win7 suudab selle masina akuga elada ~6h, siis linuxi (Ubuntu) umbes 3h ja tiba peale. Võimalik, et Ubuntu saab ka ära tuunida, aga eks seda ole edaspidi näha.

Selge on see, et kui pisutki kavalam/it-teadlikum oled, on kõik võimalik; ja teisalt on kindel see, et ilma konkreetsete viideteta on väga raske kellelegi näpuga näidata ja süüdistustel kõlada lasta. Olgu sellega kuidas on, aga veebilehe poolelt on võimalik ka üht-teist ära teha. Delfile soovitaks lugeda seda – kuidas teatud juhtudel lausa 94% browseritest on võimalik “sõrmejälje” alusel identifitseerida.

Arvestades, et hiljaaegu ostis Microsoft ära Skype mille taga analüütikud on näinud hirmu, et äkki “Google saab skype endale?”…

… siis mulle tundub, et midagi kavalat on toimumas. Microsoft on JUST-JUST hakanud koostööd tegema Nokia’ga (mille aktsiad on sealtmaalt alates suhteliselt soliidses languses olnud) ja võiks oletada, et kui tal on tõsised soovid, siis ei taha ta ka Nokiat Googlele jätta, seega, tuleb veel üks biljoni-ost lähiajal. See võib vabalt olla ka Google kõige kavalam trikk olla.. näita üles huvi Skype vastu, näita huvi Nokia vastu – ja Microsoft tormab pimesi kraami kokku ostma.
Või siis teine variant – SUURED on lihtsalt otsustanud Nokiale 1:0 ära teha – tulemused on juba käega katsutavad, ning igaljuhul võidab sellest Google, kes siiani Symbiani vastu väga ei saanud, aga kuna see on maha kantud, võiks edasi ainult paremaks minna. Microsoft võidab vast ka midagi, omal moel, tehes kõike nagu tavaliselt…

K: Mitu teaduste doktorit läheb vaja, et vahetada lambipirni?
V: Ühte, kuid tõenäoliselt tuleb teha kolm või neli katset, et seda õigesti paika saa-
da, sest tõenäoliselt annab ta selle- laborantidele teha.

Selgub, et varsti polegi see/(need kõik pirninaljad) enam nali. Mõned päevad tagasi kirjutas minut.ee ja ka slashdot, et igale lambipirnile tahetakse anda IPv6 aadress (pmst sama nagu arvuti Internetti ühendamine). Seega võib vaja minna edaspidi võrguadministraatorit, kaablitehnikut (koos kaablitangidega ) ja muid töömehi ja töövahendeid, lihtsalt selleks et uurida miks pirn ei tööta või kuidas seda vahetada…

Nokiale ennustatakse sünget tulevikku ja veel palju teisi analoogseid uudiseid, kõik pärit peale seda kui Nokia otsustas Google asemel Microsofti kasuks.

Loodetavasti ei suudeta Eestis mõnda nii heal järjel olevat äri metsa keerata (kuigi tõsi, muldmetallide töötlemine juba ju müüdi maha..) ning õpetusena antud juhtumist võiks võtta seda, et enne oluliste otsuste tegemist tasub väga põhjalikult kaaluda.

Minagi, muidu põline Nokia-fänn-aastast-1999 valin oma järgmise telefoni teiselt tootjalt..