Ega ma muidu ei kirjutaks, aga kuna ma päris mitu päeva lahendust otsisin, virtuaalmasinas elavale Windowsile igat-sorti Acrobat’i ja pdfPrinterite versioone installeerisin, siis et järgmine kord elu lihtsam oleks – linuxi all nimelt käib see konvertimine kahe käsuga:

pdf2ps -sDEVICE=psgray fail.pdf

selle tulemusena tekib fail.ps nimeline fail mille konverdime tagasi pdf failiks:

ps2pdf fail.ps

Kõikide “DEVICE”‘de nägemiseks on käsk

gs -h

Ääretult positiivne on see, et orkesti plaadimaterjal sai “linti”. Millal plaat välja lastakse muidugi ei oska ennustada, loodetavasti ruttu, siis võivad kõik sõbrad, fännid ja muidumoodi pealesattujad seda hankima asuda ja võibolla ka tutvustuskontserdist osa võtta (mis eeldatavasti ka ikka tuleb).

Mitte nii positiivne on see, et tapjauni on ning pillimängimisest ei taha isegi mõelda (huul raputab sellise mõtte peale aktiivselt pead ja ütleb ‘Ei!!’)
Samuti on miinusringis see tõsiasi, et palju.. võiks öelda et vohavalt palju on mõtlemist, et kihutamine ongi lahe. linnas võib kihutada, ja maante peal on lausa kohustuslik…

Kuna plaadistamise verstapost möödas, mis oli lähiümbruses üks olulisemaid, siis edasi võtame aja analoogiks kivi ja hakkame sellest vett välja pigistama

Umbes suvest saati oli masinal taoline probleem: 3D mänge mängides (Unreal Tournament 2004) hangus pilt, klaviatuur ega hiir ei reageerinud ja põhimõtteliselt pidi masinale reset nupust restardi tegema. Mingil hetkel selgus, et masin ikka päris surnud ei ole – umbes pooltel juhutdel õnnestus ssh kaudu sisse logida ning restart tarkvaraliselt esile kutsuda (plussiks on failisüsteemi viisakam käitlemine). Mida aeg aga edasi, seda hullemaks probleem muutus – masin hangus juba mitte ainult 3D mängimise ajal vaid lihtsalt KDE töölauda kasutades ja isegi mõnikord siis kui masinaga midagi ei teinud.

Algul pidasin ma probleemiks küll kernelit ja ka NVidia drivereid (kõige valusam oli tunne, et osade driveritega ikkagi masin töötas, osadega mitte) ja isegi tarkvara (KDE4) ning seoses sellega teostasin nende kuude jooksul Googles ikka mustmiljon otsingut ja näis nagu oleks ma olnud oma probleemiga täiesti üks (ja see tunne viiski tegelikult lõpuks lahenduse leidmiseni). Ja nii tuligi välja, et probleemi allikaks oli NVidia 6800GT kaart ise – probleem hangumisega kadus kui pistsin masinasse teise kaardi (7200 GT vist oli)

Vedasin kaardi oma tublide töökaaslaste juurde kes vaatasid kohe, et neli kondekat on nagu täissöönud kassid, päiksekäes peesitamas. Probleemiks oligi mingid odavad hiina kondekad, mille tootmise jaoks olid hiinlased jaapanlaste käest õli retsepti varastanud.. aga nagu ikka.. jaapanlased olid lasknud varastada vale retsepti – tulemus pidi olema selline, et mingi hetk olid _kõik_ emaplaatide (ja nagu näha ka videokaartide) tootjad püsti hädas plaatide “suremisega”. Nimelt minu videokaardi kondekate mahust 800 oli järele jäänud kahel 150 ja kahel 200 (füüsikud panevad siia ise ühikud ja õiged nimed juurde).

Peale kondekate vahetust hakkas videokaart jälle ilusti ja tõrkumata tööle

Õpetussõna teistele aga võiks olla selles – kui teile tundub, et arvuti hangub imelikult või oleks nagu surnud, siis tasub lasta see üle kontrollida mõnel heal tuttaval. Point on nagu selles, et kui ma sellise kaardiga oleks kas garantiisse või lihtsalt arvutiparandusse läinud, oleks öeldud et katki/vigane/midaiganes ning selle asemel, et vahetada ära neli kondekat oleks mulle ilmselt müüdud uus kaart.

Lady Gaga Poker Face nimelist lugu teavad kõik, eks

Selle kuldaväärt loo juurde tasub aga kindlasti kuulata ka kahte järgmist versiooni.

Esiteks: Christopher Walken’i esituses

ja teiseks: Eric Cartman’i (southpark) esituses

Edit 20. nov 2009: Uuendatud linke

Eile kompileerisin koduarvutis uut KDE’d mille juures juba mõnda aega on põhiliseks probleemiks step paketi mittekompileerumine (unstable kompilaatori kasutamine peaks selle probleemi lahendama). Kuna kellaaeg jooksis õhtusse ei jõudnud enam ära oodata hetke mil tavapärase taktika järgi oleks step pakett jäänud esimeseks ning seejärel saanud selle kompileerimist vältida –skip-first võtmega. Sellepärast kirjutasin alljärgneva käsukonveieri – ehk on teistelgi abiks

emerge -up world 2>/dev/null | sed '/^[^[]/d' | sed 's/[^]]*] //' | sed 's/-4.3.2.*//' | sed '/kde-base\/step/d' | xargs emerge -up

Lahtiseletatult olulisemad kohad
1. saadame emerge veateated /dev/null’i – need tuleb ise enne sellise käsukonveieri käivitamist üle vaadata ja vastavalt reageerida
2. esimene sed : jätame alles read mis algavad nurksuluga (sisaldavad pakette)
3. teine sed: lõikame uuenduse info ära
4. kolmas sed: lõikame versiooninumbri ja järgneva info ära
5. neljas sed: kustutame rea kus on step pakett
6. käivitame allesjäänud pakettidega emerge

sed’i võib muidugi ka ühe käsuna kirjutada, aga mulle endale tundus nii selgem. Ning selleks, et arvuti hommikuni toas ei sumiseks, võib eelnevale käsukonveierile lisada shutdown käsu:

emerge -up world 2>/dev/null | sed '/^[^[]/d' | sed 's/[^]]*] //' | sed 's/-4.3.2.*//' | sed '/kde-base\/step/d' | xargs emerge -up ; shutdown -h now

; asemel võib ka && kasutada – sellisel juhul läheb masin seisma ainult siis kui emerge lõpetab oma töö edukalt.

ps. Kiiduväärt avastus on ka see, et wordpress lubab nüüd “bash” formaatimist (varasemates postitustes olen siiani css kasutanud) : http://en.support.wordpress.com/code/

Firma ise arvab, et asi on kuldaväärt, konkurendid materdavad seda maha, ning kõige tipuks ütleb m$, et pirajatele seda tarkvara ei jagata.

Tähendab.. kuidas saaks ühele firmale selgeks teha, et oluline ei ole siin aspektis mitte piraja enda turvalisus, vaid teiste turvalisus? Ma olen intervjuudes kokku puutunud inimestega kes ei mõista arvuti turvalisusega seotud probleeme ning ei pea ka suureks probleemiks seda kui nende panga koodid varastatakse – sellises olukorras pole lootustki, et need inimesed mõistaks lisaks muule veel seda, et nad on ohtlikud teistele (nende arvuti võib osutuda viirusekoldeks kus rünnatakse ja spämmitakse teisi internetikasutajaid). Sellisel hetkel ootakski ühelt suurfirmalt pingutust selle nimel, et internetis oleks rohkem turvalisem ja et kasutajate teadlikus antud probleemi osas suureneks.

Heaks näiteks turvalisuse tõstmisel on Mozilla Firefoxi uuendamise järel “What’s new” lehel toimuv flashi versiooni kontroll, mille tagajärjel paljud kasutajad ka flashi uuendasid (ja samas on ka näha kui palju kasutajaid on selliseid keda antud probleem ei huvita…).

Kaks korda mil ma Kreekas olen käinud, on mõlemil korral ka pisut rattasõitu tehtud. Eesmärgiks mõlemil korral üks – vallutada rattaga mõni lähim (märkimisväärseim) mäetipp.

2007, Kos

Kõigi oletuste kohaselt käisime kusagil 320..330 kõrgusel, enamuse teest sai ka rattaga sõita – korralik asfalttee (ilmselt seetõttu, et mäe otsas oli mingi sõjaväebaas vms ja sealt kohast kus tee keeras ära ja ette jäi keelumärk, läksime meie edasi mööda kruusateed). Kuigi sõitma pidime algselt kolmekesi, siis ühe vapra mehe murdis maha tervisehäda. See, nagu selgus üsna varsti peale sõidu algust, oli muidugi otsustava tähtsusega sündmus – nimelt peale linna piiridest välja jõudmist lagunes üks ratas täitsa ribadeks, ja me pidime kõndima tagasi, et võtta kolmas ratas. Alustasime umbes kella viie paiku hommikul, siis kui päike polnud veel tõusnud ja väljas oli suhteliselt jahe – kõik sellepärast, et jõuaks enne suurt päikest mäe otsa. Kes nende saarte elu teab, siis tuttav teema on tappev päike ja suur niiskus. Mäeotsa minekul aga võib arvestada, et seal on väga tugev tuul ning lausa nii jahe, et lisariietus võib täitsa marjaks ära kuluda.

* Rattalaenutusega Kos’il mingeid probleeme ei ole – neid saab pea iga kolmanda nurga pealt ning suhteliselt mõistliku hinnaga.

2009, Rhodos

Kaardi järgi võib oletada, et käisin 263m peal, enamus viimasest tõusust läbitud jala, ratast endakõrval tõugates. Pildil on näha suurt kaevandust ning selel taga mäge mille otsa tegelikult oli plaan jõuda – ~416m vms. Orienteerumist pidi toetama kolm kohalikku turisti-kaarti ning Nokia maps – ent see vale mäe otsa jõudmine tuligi just sellest, et kaartidest suuremat abi ei olnud ning Nokia kaart otsustas peale esimese olulise ristmiku läbimist, et tema enam oma peremehele abiks ei ole. Seega kõik sai suhteliselt tunde järgi tehtud, ning vale mäe valik sai selgeks alles siis kui juba mäe otsas olin. Aga see ei vähendanud seda rõõmu mida pakkus hommikuse päikse käes saare avastamine, kohaliku elu nägemine (seda turistidele mõeldud tänavatel suures linnas juba ei näe) ning selliste asjade leidmine mida isegi kohalikud ei tea (nimelt leidsin kaks tanki, mille peale hotelliomanik hiljem suuri silmi tegi:) )

* Rhodosel on rattalaenutusega pahasti. Vahemaad on suuremad kui Kos’il ning seega laenutatakse pigem autosid, rollereid ja pagisid. Sellegi poolest õnnestus meil leida kolm kohta kus sai ka rattaid. Esimene tahtis 15EUR/hommikust-õhtuni – liiga kallis. Teine 12EUR, aga kui kuuldi, et mägedesse hakati kisama Kolmandas kohas saime jutu kokku räägitud 10EUR peale, ja kui ratta kätte sain siis kauplesin ilma suurema vaevata 5EUR peale – sest noh, ma ju õhtul võtsin ratta ja juba hommikuks lubasin tagasi tuua.

Ja nende kahe sõidu kõrvale sobib hästi ka juuli viimasel päeval alanud rattasõit korbi suvepäevadele

Pilt tehtud Marteni poolt, loetud kümmekond minutit enne väga suure äiksepilve alla sõitmist.

Sõitsime Tartust rongiga Orava peatusesse, ja sealt edasi rattaga Suure Munamäe jalamile. Te võite mind uskuda.. sellisel trassil on iga mäe taga mitte org ja natuke puhkust, vaid uus mägi ja veel rohkem tööd kui eelmise tõusuga. Esimese päeva distants oli umbes 65km, tagasisõit pisut lühem, umbes 43km (ja tundus, nagu ainult allamäge)

Digitark kirjutab kuidas Linux mälupulgale salvestada nõnda, et seda saaks kõikjal kasutada (eeldusega, et arvuti oskab ennast pulgalt üles laadida).
Hakkasin kommentaari juba kirjutama, aga vaatasin et vastus tuleb päris pikk, nii et pigem siis juba endale üks postistus juurde.

————

Linuxi pulgale salvestamise juures tahan tähelepanu juhtida asjaolule, et operatsiooni süsteemi kasutamine pulgalt võib pulga rikkuda või kiiresti “ära kulutada” (probleem pole üksiti Linuxis vaid operatsioonisüsteemide pidevas failide kirjutamises, nii et kui windows sellist asja võimaldaks oleks probleem sama – mälupulkadel on ikkagi piiratud arv salvestuskordi) – kogemust pole küll endal otseselt mälupulga riknemisega olnud, küll aga olen ühe CF kaardi läbi kärsatanud.

Lahenduseks on paar võtet – Kui tahate mõnda üldkasutatavat Linuxit mälupulgalt kasutada, siis peale installi tasub kindlasti /tmp kataloog (ja teised ajutisi faile sisaldavad kataloogid, näiteks browseri cache) mountida põhimällu, sellega väheneb ajutiste failide kirjutamine salvestuspinnale.
Teine, ja lihtsam variant – kasutada spetsiaalselt mälupulgal kasutamiseks mõeldud Linuxit, näiteks Puppy Linux. Seda on lihtne paigaldada, kasutada ning mälupulgale salvestamine toimub ainult eraldi antava käskluse abil (salvestatakse programmidesse tehtud seadistuste muudatused, dokumendid jms). Probleemiks võib olla ainult suurem mälukasutus, sest viimasest testimisest jäi mäletus, et kogu krempel laaditi mällu.

Esimese hooga ei läinud kõik muidugi mitte nii libedalt nagu võiks – rakendus teatas veast ning konsoolile ilmusid read

[opensc-pkcs11] reader-pcsc.c:906:pcsc_detect_readers: SCardEstablishContext failed: 0x8010001d
[opensc-pkcs11] reader-pcsc.c:1015:pcsc_detect_readers: returning with: No readers found
[opensc-pkcs11] reader-pcsc.c:906:pcsc_detect_readers: SCardEstablishContext failed: 0x8010001d
[opensc-pkcs11] reader-pcsc.c:1015:pcsc_detect_readers: returning with: No readers found

aga peale pcscd restarti tundis programm id-kaardi lugeja ning kaardi ilusti ära.

Ja tegelikult, ega polnudki mul hommikul plaani täna hääletama hakata, aga kui abikaasa savisaarelt mingi meelitava sms sai, motiveeris see kiiresti tegutsema ja saigi hääl antud mitte-keskerakonna-poolt.

Aga muidu, on mul tegelikult küsimus neile kes on käinud neis telkides hääletamas – kuidas vastate sellistele küsimustele:
* valimisruumi privaatsus (kas ja kuidas oled kindel, et mitte keegi ei monitoori hääletamiseks kasutatava arvuti ekraani? ps. poes pin’i sisselöömisel käega varjamisest pole abi)
* turvalisus (kas ja kuidas oled kindel, et kusagil pole mõnda piilukaamerat või keyloggerit mis sinu PIN’i varastab? Kas teate kui laialt on tänapäeval levinud viirused mille eesmärgiks on info kogumine?)
* tõelisus (kas ja kuidas oled kindel, et veebileht/programm mida kasutad on õige?)

/me soovitab kodus/töö-/sõbra juures hääletada

Youtubes oli nende videode kohta üks lõiguke juttu ka, aga unustasin õigel hetkel kopeerida ja nüüd ei saagi täpselt seda edasi anda. Igahtahes.. pidi olema tegu Cannes’i filmifestivalil linastuvate lühifilmide seast valitud parimate paladega…