Re: Eesti rattarikkaks! Kas jalgratas muutub Eesti linnade liiklusvahendiks?

Nii kirjutab erkipuura

Nagu näha, on algamas järjekordne üritus muuta jalgrattasõitu populaarsemaks. Ma toetan kõike sellist kahe käega, loodan et midagi muutub ja ootan tulemusi mis aitaks meid jõuda kasvõi poole peale selles suunas mis tasemel on Rootsi ja Taani.

Küll aga jään ma ääretult kahtlevale seisukohale, kuna kogu selle populaarsuse vastu töötab (peale rullnokkluse ja papi tagaajamise) seadus. Või kui ta ei tööta vastu siis ta kindlasti ei soodusta jalgrattasõitu.

Toon välja paar linki mis iseloomustavad jalgrattasõidu hetkeolukorda:

Tartu ei luba jalgrattureid kõnniteele
pmst surutakse kõik ratturid kes on vanemad kui 10 aastat autode vahele elu eest võitlema

Mari-Liis Pintson: hirm naha vahel
Politsei jalgrattureid peetimas

Politsei aktiivsus vihastas linnajalgratturid välja
Teine lugu politsei vihast ratturite vastu

EHK ET…

oma tagasihoidlikes mõtetes ei näe ma MITTE MINGIT võimalust olukorra paranemiseks, seni kuni jalgratturitele ei anta suuremaid õiguseid ja võimalusi.

Vähemalt üks perekond keda ma tean on saanud peaaegu trahvi Vabal tänaval rattaga kõnniteel sõitmise eest. Neid lugusid on veel ja veel, ka viidatud linkides.

Võtame näiteks selle uudise (Jalgrattur sai liiklusõnnetuses surma). Palju me sellist asja kuulnud oleme? (Meenuta ka Lauri Aus’i juhtumit) Suhteliselt palju! Kedagi ei näi kottivat kui üks rattur surma saab. Rootsis, kui natuke ringi käia, näeb aga sellist pilti – kui rattur sõidab, möödub auto temast suure kaarega. Keegi seletas asja nii – kui peaks toimuma kokkupõrge auto-rattur, siis enamvähem 100% jääb süüdi autojuht. Meil aga on umbes nii, et kui peegliga vastu ratturi küünarnukki kütetakse lastakse rahulikult edasi sest “ah, küll ta kuidagi koju jõuab”.

Tartus, oli eelmine aasta kahe päeva jooksul kahe tuttavaga juhtumid, kus nad autoteel liikudes oleks sattunud peaaegu liiklusõnnetusse. Ühele taheti sisse sõita, teisele ei antud teed. Oma silmaga olen näinud mööda Tähe tänavat liikumas sellist rongi – jalgrattur (aeglaselt, aeglaselt, sest tegu oli juba väärikas eas meesterahvaga), tema järel suur rekka (Tähe tänav pole just teab mis lai ja hõreda liiklusega tänav et pakuks antud kombinatsioonile möödumisvõimalust), rekka järel umbes kaheksa pisemat autot. Ja selle kõige juures – auto tee kõrval on niiiiiiii lai kõnnitee, et sinna mahub kolm lapsevankrit ja vähemalt kaks ratturit kõrvuti sõitma. ON SEE NORMAALNE koht nõudmiseks, et rattur PEAB olema autoteel?

Kahtlen sisimas, et see nõue on tulnud mõnest juhtumist, kus mõni noorem ja tiba hooletum rattur on põrganud kokku mõne daamiga ja sellest kisa tõusnud taevani. Kas poleks õigem tegeleda SELLISTE ratturitega, mitte kõigile kohe vesi peale tõmmata? Ega noaga tapmise pärast ju ka veel nugasid keelustama hakata. Või tänapäeval kus on palju e-kuritegusid ei keela ju keegi inimestel internetti kasutada.

Edasi. Ma ei hakka rääkima oma kogemusest Sõpruse silla ületamisel, kus ma esimest JA VIIMAST korda autotee kõrval ratturitele mõeldud alal sõitsin. 70nega mööda vuhavad bemmid ja rekkad ei anna mulle paraku jõudu ja kindlust sinna teist korda katsetama minna, et ehk saavad nüüd pihta.

Mina igatahes jätkan kõnniteel rahulikult sõitmist ja kui trahvitakse, siis palju õnne Roheline ja Heade Mõtete Linn, võin ka autoga sõita.

Re: “Ka rikkad surevad” – VII osa

Eh, see on täpselt see postitus, mida ma ootasin juba aastaid!

Nimelt sai kauges koolipõlves suure hoolega Herilast loetud. Kes ei mäleta, või kes oli liiga noor, siis tegu oli Edasi/Postimehe vahel ilmunud väikse nalja-lisaga. Ja nagu nüüd Ancientboy blogist lugeda saab, siis ilmusid “Ka rikkad surevad” sarja lood 1992 aastal (ja vot just seda aasta numbrit ma vajasin kui õhku, sest see oli ainuke puuduv lüli mis segas arhiivi külastamast!). Ei saa öelda, et oleks palju sellist huumorit tehtud, mis aastaid-aastaid hiljem ikka veel meeles mõlguks ja kui vari aegajalt kusagilt esile kerkiks, just kui nõudes enda taasleidmist. Igatahes, tänud Ancientboy’le, ja paari järgmise nädala jooksul üritan ma raamatukokku jõuda vastava aastakäigu ajalehti lugema.

Re: Nick Cave And The Bad Seeds – The Mercy Seat (videoklipp)

Kõigepealt – asi on nüüd nii, et üritan loobuda teiste blogides kommenteerimast, kui see pole just wordpress.com blog ja/või kommentaar mida lisada pole just lühike või olemuselt vähetähtis või mind kirjutis otseselt väga ei morjenda.

Üheltpoolt on selle põhjuseks kommentaaride lisamise keerukus – spämmimise tõttu tuleb kasutada cookiesid, sisestada sõnu ja teha veel trikke. Eile, ühte blogisse kirjutatud kommentaari peale ei tulnud ka mingit teadet kas see on edastatud või mitte, jäi ainult pime lootus et ehk edastati ja ehk autor aksepteerib selle kommentaari.

Teiselt poolt.. wordpress.com blogides kommenteerides jääb küll viide oma kommentaarisüsteemi ning hiljem on lihtne tagasi liikuda nendele kirjutistele, kuhu oled lisanud oma kommentaari, ent.. pikema aja jooksul on ka see liiga tülikas, ning see süsteem ei tööta “võõraste” ehk siis mitte-wordpress-com blogide puhul. A.. mina, vana inimene, ei mäleta enam kuhu või kellele nädal aega tagasi kommentaari lisasin et, lugeda meenutuseks kas lugu ennast või vaadata mis teised on vastanud.

Kolmandas küljest, viimasel ajal on blogid muutunud vahelduvaks nähtuseks.. tulevad ja lähevad, aga mõnikord kirjutad sellisesse pika mõttekäigu mida vaat et isegi tahaks teinekord meenutuseks lugeda…

nõnda siis.. alustan Re: kirjutistega!

See Reply läheb siis Ulmeguru postistusele http://tumetund.blogspot.com/2008/12/nick-cave-and-bad-seeds-mercy-seat.html kes omakorda kirjutas vastusena morguli postitusele http://morgul.pri.ee/blog/2008/12/17/mercy-seat/

Kuigi mu kommentaar pole pikk, siis.. Nick Cave on mulle juba väga kaua meeldinud. Tundma sain teda küll laulu “where the wild roses grow” järgi, ja alles hiljem avastanud “tõelise”, psühhopaatilise Nicki, ent siiski tuleb ta järjepidevalt minu playlisti ennast näole andma. Tuleb tõdeda et “Mercy Seat” on tõesti väärt lugu, isegi nii väärt et kõlbab lausa kolm korda järjest kuulata, siis tegelt tahaks ma tema kui parima loo kõrvale panna esikohta jagama ka “Henry Lee”, “Red Right Hand” ja näiteks “I put a spell on you”…

Re: ie(6) ahju

Kristjan kirjutas oma postituses ie6 ahju viimasega seonduvatest probleemidest. Üldiselt olen ma täitsa nõus sellega, et ie6 tuleks ahju saata ja kui üldse nõudmisi esitada siis eelistatult ie7 pihta, kuigi tõesti, imelik css toetus ei ole sealgi teab mis kiitaväärt (otsutasin mina siin mingi hetk layeritega kodulehte ehitada, ja tee või tina.. kõik fx/opera/konqueror browserid saavad asjast aru, ie6/7 aga üldsegi mitte, hoolimata et kood oli standardile vastav)

Aga mitte sellele ei tahtnud ma vastata. Pigem tärkas minus väike flamewar‘i pisik seoses kommentaaridega.

friizu kirjutab:

Kõik saadavd IE’d ahju ja windozat ka, samas taipamata, et MS edu algusest peale on olnud IT võõra inimese jaoks kasutajamugavus … Kõik see millest meie jahume ei huvita tavakasutajat absoluutselt ja kurb tõsiasi on seegi, et benefit võimalustest, mida alternatiiv browserid võimaldavad on eesti netimaastikul nulli lähedane …

Tegelikult, taipab ikka küll. On küll olnud ajad, kus windows on imeliselt lasknud lahendada kõikvõimalikke probleeme, aga see ei puutu hetkel väga asjasse, sest see on eilne teema. Eilsest tänasesse on kaasa tulnud üksikud probleemid, millele ei taha peatuma jääda (vanemad baasid, graafika jms), ning väga palju saab juba vabade vahenditega ära teha.

Küll aga ei mõista ma seda “benefit” lugu. Ma ütleks, et hüüdest “ie6 ahju” tunduvalt tõsisemalt peaks võtma hüüdlauset “‘ie only’ ahju”. Aga õnneks, ka see lähenemine muutumas. Olles aastaid tarkvaraarenduses veebi treinud tuleb tõdeda, et see on inimestele (kliendid, tellijad, ülemused) kohale jõudnud ning paljudes lähteülesannetes on ie kõrvale ka tekkinud soov, et süsteem jookseks firefox ja opera browserite vahendusel. Samamoodi saadakse aru et on olemas platvorme peale m$’i.

Mis aga puudutab friizu juttu, millest mina loen välja mõtte, nagu m$ oleks oleks ainuke hea ja ainuke sobiv lahendus tavakasutaja jaoks, ning et tavakasutajat muu ei huvitakski.. vastupidi. Tavakasutajat huvitab täna “miski muu” tunduvalt ja järjest rohkem kui aastaid tagasi. Võtame ette laulusõnade lehe Google analytics statistika:

Umbes samasugust juttu räägib ka w3schools.com

Hetkeseis, IE ~52..57% (kus IE6 ja IE7 laias laastus sama palju), Firefox 35..37%. Trende vaadates näeme et ie6 kasutus langeb (aastaga 8%), ie7 kasutus kasvanud 3%. Firefoxi kasutus samal ajal kasvanud 4%. Kas see võiks nüüd näidata et IE on ainuke asi mida “tavakasutajad” kasutada tahavad/oskavad/suudavad? Mina pigem näen (tahan näha?) et vaikselt hakavad inimesed mõistma, et m$ ei ole ainuke valik. Ka ei kehti selle kõige juures IT’teadlikuse jutt, sest vaevalt et “need paar tuhat teadlikku” kogu selle liikluse tekitaks. Ja “tavakasutajate” rindel kuulen mina oma tutvusringkonnas ka aina rohkem juttu “ubuntu, linux, …”, sest Vista ei sobi/kallis/vms ja Xp ei taha enam joosta (driverid).

Ülejäänute (siis “mittetavakasutajad”) teha jääb selle tõusva trendi nägemine ja mõistmine või ignoreerimine.