Et siis – Millest ei tohiks või ei peaks üldse kirjutama?

Küsimus, mis sai ajendatud ühelt poolt eelmisest teemast kui ka Räpakolli kirjutisest. Tegelikult mulle meeldis üks EPL’i lugu, kust jäi kõlama mõte, et võiks ära lõpetada “vastu olemise” ning kirjutada “poolt”, sellest mida ootame. Aga sellegi poolest, arendaks mõtet, mille eest keegi oma 5 senti annaks…

Otsast on alustanud (vabandused juba ette, kui kokkuvõte kellelegi liiga teeb):

Ramloff, kellele meeldivad isikupärased ja mitmekülgsed blogid kus leiab omajagu arutelu. Ei meeldi sõitlevad ja moraalitsevad ning igavad “igapäeva” blogid.
Hundioru Nirti, kellele ei meeldi “tarka panevad” blogid. Samuti ei sobi “tibiblogid” ega spetsiifilisele teemale keskendunud blogid. Meeldimise poolepealt toob ära terve kuhja blogijaid ning lisab, et peaasi et stiil sobiks.
Juba mainitud Räpakoll leiab põhimõtteliselt, et kirjutades ei tohiks rikkuda kellegi privaatust.
Sälli näiteks ise kirjutab neutraalselt, poliitiliselt korrektselt (nagu ta ise ütleb), lugemise osas mingeid detaile välja ei too.
Märt Saar arvab, et ei ole mõtet kirjutada asjadest mis lähevad korda ainult autorile.
Marit Raam leiab, et eraelu paljastamine võib probleemiks muutuda. Ja nagu räpakoll, on ka tema seda meelt, et laste blogid peaks parooli all olema.
Rojukesele meeldivad blogid mis temaga haakuvad. Lisab, et isiklike teemade kirjutamist püüab hakata vältima.
Mingist probleemist pajatab Punane Hanrahan ja mille järjeks Vabalog’i järgi peaks olema see, kahjuks juba kustutatud, sissekanne.
Daki postitusest saame teada, et mõislik on nii kirjutada, et ei ise ega lähedased selletõttu ei kannataks.

Nagu näha, on arvamusi igasuguseid. Kes tahab pikemat, kes lühemat, kes erialast, kes isiklikumat jne jne. Mina omalt poolt võin öelda, et mul pole veel väga konkreetset loetavate blogide ringi välja kujunenud. Iga päev võib blog.tr.ee’st mõni uus link tulla mille lisan oma Google Readerisse, juhul kui seal veel huvipakkuvaid kirjutisi leidub.

Mittekirjutamise kokkuvõtteks võiks öelda samuti, et pilt on üsna kirju. Üheks läbivamaks teemaks tundub olevat privaatsus, ja seda just kirjutaja poole pealt. Samuti tundub, et mittemidagiütlevad, igavad, igapäevased ja põhjendusteta sõitlevad-vinguvad-nutvad blogid ei ole ka just teab mis oodatud.

Aga mida mulle ei meeldi lugeda? Ei meeldi vasakpoolsete poliitilised blogid, kuigi ma aegajalt sinna satun WP DashbBoardi või blogtree kaudu kuna pealkiri on huvitav pandud. Samas tuleb tõdeda, et mõni poliitiline blogi võib ka huvitav olla. “Ei meeldi” sildi saavad ka oma eelmise postituse sees mainitud punktide alla käivad blogid (nutt, hala, vingumine..). Samuti tahan ära mainida, et mulle ei meeldi sarnaselt Räpakollile ja Marit Raamile mõte, kus lapsevanemad teevad blogisid oma väikelastest. No tehke mis tahate – mina tunnen selles osas headmeelt, et minu vanemad minu lällamise-magamise-mähkme-esimesesammu jne pilte ja tekste veebi riputada ei saanud. Tuleb ju aru saada, et see pole mitte lapse vajaduste rahuldamine, vaid mingi lapsevanema kiiksu elluviimine kus positiivne tulemus seisneb lapsevanema tundes, et küll nüüd sai oma tublit last kiidetud kogu ilmale.

Mis puutub blogisfääris ringikäinud mõttest, et ei tohiks kirjutada asju, mida ei soovitagi et teised loeks (nn. parooliga kirjatükid) ja/või äkitselist lõpetamist, siis mina mõtlen, et tehtagu nagu tahetakse. Muidugi oleks tore, kui inimesed oma salajased asjad ka salajas hoiaks (näiteks koduarvutis), teisalt aga on see ju ikkagi päevaraamat mida ehk aastaid (aastakümneid) hiljem lugedes on hea meenutada mis ja kuidas oli. Ja mis siis kui keegi lõpetab oma blogi. Ajendatuna “Asjade kadumisest internetis“, siis tegelt on kõik lihtsam, kui poleks kiindumusi netis olevate asjade vastu, või sõltuvusi neist (mille kohta kirjutab Agnessa). Kõige sellega läheb kokku ka Märt Saare teine kirjutis.

Niisiis, selle linkide-sisalduse-rekordi-püstitava kirjatüki lõpetuseks – Mida arvate Teie?

Advertisements

11 thoughts on “Et siis – Millest ei tohiks või ei peaks üldse kirjutama?

  1. Pingback: Blogi kui teraapia « Ramloffi teine kodu

  2. blogist nii või naa ja mida. tööalased saladused kindlasti ei thi kajastuda blogis. ükskõik mis usaldatud saladused. isiklikku elu võib igaüks just selles staadiumis ja oma äranägemisel edastada. mötted, minu arust inimese mõtted on need, mis kajastamist leiavad ja iga inimese erinev nägemus sündmustest ,elust. neid on hea lugeda.

    meie linnapea siinmaal näitekso ma esimest tööpäeva blogi kirjutamisega !!!! Tehke järele 🙂

    http://www.lahti.fi/www/cms.nsf/pages/05316BEF99866296C225731C003E6219

  3. Eks enamikule meeldib ju lugeda blogisid, mis nendega haakuvad. Vähe on inimesi, kes loevad midagi, mis neid tegelikult üldse ei huvita. Ja sügavalt isiklikel teemadel kirjutamisega on paraku nii, et isegi kui tahaks kasutada internetti psühholoogi asemel, siis näpp seisu otse kirjeldama lihtsalt ei tõuse. Minu puhul panevad liiga paljud minu tegeliku isiku ja virtuaalnime kokku, mistõttu ei saa ma tunda teatud anonüümsust, mis on olemas paljudel neil, kes alles blogimist alustanud või algusest peale hoolega oma tegelikku identiteeti varjanud.

    Küll aga ei mõista ka ma räuskamist teemal “aga ta ju enne kirjutas vabalt kõigest, kuidas ta tohib minu eest varjata seda, mida ta nüüd teeb!” Inimeste kasvatamatus ning taktitundetus ongi ju 95% juhtudest põhjuseks, miks üha rohkem postitusi läheb parooli alla. Ja kui ei viitsita blogiomanikult parooli küsida või seda sisse toksida, siis järelikult pole nii suur häda lugeda, eks ole…

  4. Laste blogidest

    Vale hirm, et lapsed panevad pahaks, et neist blogis kirjutatakse.
    Meie põnni jaoks on mul blogi, kuhu riputan tema enda pildistatud pilte. neid pole küll palju, sest ta klõpsutab vahetpidamata, aga ta on oma blogi üle uhke.
    Ka seal söögiisu sissekandes, kus näitasin ilusate toidunõude , s.o. toidu serveerimise olulisust, oli põnn mu kõrval ja nõudis, et paneksin kirja tema nime. Et muidu ei saada aru, kellest jutt käib.

  5. Tiiale: Väga hea märkus. Tööasjadest, üksta puha kas kolleegidest või saladustest või klientidest ei tohiks kirjutada. Teame ju kõik seda hansapanga tellerite lugu jne.. väga piinlik.

    Rojukesele: Sama siin. kui on mure ja tahaks kirjutada – pole ju kunagi kindel kes seda loeb ja mis sealt tuleb. Parem võtta abikaasa, sõber, töökaaslane.. ja baaris õhtul väike õlu teha:)

    Ingridile: Väga tore, aga…. On paar asja mida tean Interneti kohta tänu pikale IT vallas töötamisele ja Interneti kasutamisele – see EI OLE just roosiline ja ilus paik kus ainult head inimesed ringi käivad. Oma bakalaureuse tööd kirjutades olin ma väga hämmastunud avastades kuidas inimesed ei tunnetanud internetist ja arvutitest tulenevaid ohte, ometi ju elame riskiühiskonnas. Mõtle kas või selle peale..

  6. töö kirjutamisest veel niipalju ,et häid teemasid saab küll töölt kaasa. meil näiteks kohvitamise hetkedel on päris mõnusad jutuajamised ja teemad teinekord käsil. olen ka omi töökaaslasi teavitanud, et vot see on hea jutt kirjutada üles, panengi sellealase teema oma blogisse. nii on mõni teema tulnudki sinna. Kusjuures ametialasusega on asi väääga kaugel olnud. 🙂

  7. Absoluutsele objektiivsusele ei saa pretendeerida nagunii ükski infoallikas, blogi siis ammugi. Blogi eelis ongi see, et kirjutaja võib objektiivsusele urineerida ja kirjutada tõelist gonzot – kirjeldada maailma oma subjektiivsest vaatenurgast ja öelda kuidas tema arust asjad on… Gonzo on ultimatiivne sõnavabadus !

    Ise loen blogisid täiesti valimatult ja vastutustundetult, lihtsalt selliseid, mille pealkiri blog.tr.ee-s huvitav tundub, enamasti lihtsalt enda lõbustamiseks kas puhtalt teksti põhjal või siis norides tüli mõne eriti absurdselt punnitava tegelasega… Üks tuntud vandenõuteoreetik tuleks selle koha pääl meelde 😛

  8. Blog on blog on blog. See tähendab, et blog on täpselt see, mis ta blogi autori jaoks on ja inimene kirjutab sellest, millest ta tahab. Küllap igasugustel asjadel leidub lugejaid, olgu siis või üks. Kui inimene arvab, et ta peaks saladusi blogis kirjutama, siis see on tema asi, minu asi on talle saladusi mitte usaldada.

    Minule meeldivad need blogid, kus ma näen, et inimene mõtleb. Eemale hoian veendunud rahvuslaste blogidest, sest mul pole vaja ennast vihastada ja mul ei ole nagunii mingit ühist alust. Kunagi olen pilgu heitnud, et veenduda – ei ole ühist mõttealust. Aga see on tore, kui nad oma blogi saavad pidada, siis nad ei tule minu blogisse seletama 🙂 Ja kui väikelaste emad-isad omavahel blogidest tuge saavad või nende sugulased-tuttavad näevad, kuidas lapsel läheb, on ka tore 🙂

    Millest ei tohiks raamatus kirjutada? Kõlab jaburalt. Blogi puhul kõlab täpselt sama jaburalt.

  9. Oudekkile – vastuse saime ikkagi kätte – sinule ei meeldi rahvuslased, ja tegelt on see ju täitsa ok – mulle ei meeldi vasakpoolsete blogid. Kui ma peaks kellegi tööle võtma ja on kaks võrdset kanditaati, siis on täitsa võimalik, et see üks määrav miinus tuleb siit. Samas, iial ei või teada, Ma rõhutaks sellegipoolest pisikest infokildu, et blog võib olla osake tööintervjuust, mitte terve või määrava osa

    Urmase blogis on ka mõte, et see pole üldse määrav. Samas, viimasel ajal on ju üha rohkem juttu olnud, et taustauuringuid tehakse Orkutis, rates… asi see siis blogis teha taustauuringut?

    Mis puutub mõtetesse “blog on blog”, “see pole objektiivne” jne siis tegelikult ma tahaks mõtet juhtida sellele mida siiani vist keegi kommentaatoritest veel jõudnud ei ole. Nimelt suund blog -> blogija ei pruugi tõesti veel midagi näidata (depresiivse, läbustamisest kõneleva blogi pidaja võib olla täitsa ok inimene), samas suund blogija -> blog võib küll (depresiivse ja hädaldava inimese blog räägib enamvähem sama juttu mis inimene ise)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: