Saarel rattaga mäe otsa

Kaks korda mil ma Kreekas olen käinud, on mõlemil korral ka pisut rattasõitu tehtud. Eesmärgiks mõlemil korral üks – vallutada rattaga mõni lähim (märkimisväärseim) mäetipp.

2007, Kos
rattaga_2
Kõigi oletuste kohaselt käisime kusagil 320..330 kõrgusel, enamuse teest sai ka rattaga sõita – korralik asfalttee (ilmselt seetõttu, et mäe otsas oli mingi sõjaväebaas vms ja sealt kohast kus tee keeras ära ja ette jäi keelumärk, läksime meie edasi mööda kruusateed). Kuigi sõitma pidime algselt kolmekesi, siis ühe vapra mehe murdis maha tervisehäda. See, nagu selgus üsna varsti peale sõidu algust, oli muidugi otsustava tähtsusega sündmus – nimelt peale linna piiridest välja jõudmist lagunes üks ratas täitsa ribadeks, ja me pidime kõndima tagasi, et võtta kolmas ratas. Alustasime umbes kella viie paiku hommikul, siis kui päike polnud veel tõusnud ja väljas oli suhteliselt jahe – kõik sellepärast, et jõuaks enne suurt päikest mäe otsa. Kes nende saarte elu teab, siis tuttav teema on tappev päike ja suur niiskus. Mäeotsa minekul aga võib arvestada, et seal on väga tugev tuul ning lausa nii jahe, et lisariietus võib täitsa marjaks ära kuluda.

* Rattalaenutusega Kos’il mingeid probleeme ei ole – neid saab pea iga kolmanda nurga pealt ning suhteliselt mõistliku hinnaga.

2009, Rhodos
rattaga_3
Kaardi järgi võib oletada, et käisin 263m peal, enamus viimasest tõusust läbitud jala, ratast endakõrval tõugates. Pildil on näha suurt kaevandust ning selel taga mäge mille otsa tegelikult oli plaan jõuda – ~416m vms. Orienteerumist pidi toetama kolm kohalikku turisti-kaarti ning Nokia maps – ent see vale mäe otsa jõudmine tuligi just sellest, et kaartidest suuremat abi ei olnud ning Nokia kaart otsustas peale esimese olulise ristmiku läbimist, et tema enam oma peremehele abiks ei ole. Seega kõik sai suhteliselt tunde järgi tehtud, ning vale mäe valik sai selgeks alles siis kui juba mäe otsas olin. Aga see ei vähendanud seda rõõmu mida pakkus hommikuse päikse käes saare avastamine, kohaliku elu nägemine (seda turistidele mõeldud tänavatel suures linnas juba ei näe) ning selliste asjade leidmine mida isegi kohalikud ei tea (nimelt leidsin kaks tanki, mille peale hotelliomanik hiljem suuri silmi tegi:) )

* Rhodosel on rattalaenutusega pahasti. Vahemaad on suuremad kui Kos’il ning seega laenutatakse pigem autosid, rollereid ja pagisid. Sellegi poolest õnnestus meil leida kolm kohta kus sai ka rattaid. Esimene tahtis 15EUR/hommikust-õhtuni – liiga kallis. Teine 12EUR, aga kui kuuldi, et mägedesse hakati kisama 🙂 Kolmandas kohas saime jutu kokku räägitud 10EUR peale, ja kui ratta kätte sain siis kauplesin ilma suurema vaevata 5EUR peale – sest noh, ma ju õhtul võtsin ratta ja juba hommikuks lubasin tagasi tuua.

Ja nende kahe sõidu kõrvale sobib hästi ka juuli viimasel päeval alanud rattasõit korbi suvepäevadele
rattaga_1
Pilt tehtud Marteni poolt, loetud kümmekond minutit enne väga suure äiksepilve alla sõitmist.

Sõitsime Tartust rongiga Orava peatusesse, ja sealt edasi rattaga Suure Munamäe jalamile. Te võite mind uskuda.. sellisel trassil on iga mäe taga mitte org ja natuke puhkust, vaid uus mägi ja veel rohkem tööd kui eelmise tõusuga. Esimese päeva distants oli umbes 65km, tagasisõit pisut lühem, umbes 43km (ja tundus, nagu ainult allamäge)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: